GPS – Global Positioning System (ingl. k) on täpseim ülemaailmne kohamäärangu süsteem, mille abil on võimalik määratleda mingi punkti koordinaate. Süsteemi käivitamist alustas 1978. aastal USA kaitseministeerium ja selle kasutamine on kõikidele vaba. Viimasel viiel aastal on süsteemi kasutamist võimaldavate seadmete ostmine plahvatuslikult kasvanud. Ka Eestis on paljud endale selle seadme muretsenud. Eriti populaarne on see nende seas, kellele meeldib matkata või reisida väljaspool Eestit. Kuid ega ainult matkajale või reisisellile ole sellest abi. Nutikale ettevõtte juhile annab see seade viis väga ilmekat õppetundi.
Esimese õppetunni annab seade juba esmakordsel kasutuselevõtul ja seadistamisel. Töökorda seadmisel tuleb teha otsus, kas seade hakkab sulle näitama kiireimat teed või lühimat teed. Soovist näha seadme tööd ja sisestades kõigepealt mingi sihtpunkti seadistusega „kiireim tee“ ning seejärel seadistusega „lühim teekond“, selgub, et need teekonnad ei kattu. Mööndusena tuleks öelda, et Eestis, kus teedevõrk on suhteliselt hõre, on need kaks suurust enamikul juhtudel samad. Kui aga minna näiteks Saksamaale ja teha sama katse, pakub seade pea 99% tõenäosusega erinevaid marsruute. Kui öelda, et geograafiline punkt, kuhu ma tahan minna, on sama mis ettevõtte eesmärk ja marsruut eesmärgini jõudmiseks valitud strateegia, siis ongi esimene õppetund käes. Eesmärgini jõudmiseks on alati mitu teed, kusjuures alati ei pruugi olla kõige lühem tee kõige kiirem. Strateegiate ja toimimisviiside valiku poolest sarnaneb ärimaailm aga pigem Saksamaa kui Eesti teedevõrguga.
Kuid see on alles GPSi antavate õppetundide algus, sest neid on tal ettevõtte juhile veel. Nende illustreerimiseks teeme väikese reisi, kasutades selleks GPSi abi.
Oletame, et meil on vaja jõuda Tallinnast Tartusse näiteks kella 10.00ks. Kontrollides eelmisel õhtul distantsi läbimiseks kuluvat aega, ütleb GPS pärast sihtkoha aadressi sisestamist ning pisukest ooteaega, et teekonna läbimiseks kulub 2 tundi 10 minutit. Seega tuleks õigeks ajaks kohalejõudmiseks startida hiljemalt 7.50. Teekonna läbimiseks kuluva aja arvutamisel võttis seade arvesse teekonna pikkust, lubatud maksimaalset kiirust ja olemasolevate püsivate kiirusepiirangutega lõikude pikkusi. Kuid kuidas õnnestub homme sellel kellaajal läbida Järvevana tee ja Tartu maantee ristmik, milline on homne ilm, millised on ajutised liikluskiiruse piirangud ja kui tihe on liiklus maanteel, seda see seade ei arvestanud. Järelikult tuleb õigeks ajaks kohalejõudmiseks startida siiski veidi varem. Tulenevalt oma varasemast kogemusest sellel kellaajal ja marsruudil, arvestan ma julgelt pool tundi juurde ja otsustan, et alustan kodust sõitu kell 7.20. GPSi teine õppetund on antud. Iga prognoos koosneb kahest osast, millest ühed on mõõdetavad algandmed ja teine meie igapäevane äritegevusest tulenev kogemus. Mida täpsemad on algandmed ja pikem on kogemus, seda täpsema prognoosi me saame.
Asudes nüüd järgmisel hommikul kell 7.20 teele, näitab GPS, et ma jõuan sihtpunkti kell 9.30. Nii nagu arvata, ongi Järvevana tee ja Tartu maantee ristmik umbes ja järjekord ulatub veepuhastusjaama valgusfoorini. Ilma GPSita tuleksid kohe pähe hilinemismõtted ja hallid ajurakud hakkaksid närveerimisest vabasurma minema. Vaadates aga päralejõudmise aega, kuhu on 9.30 asemel tiksunud ainult 9.33, võib täiesti rahulikult kuulata hommikusi raadiosaateid. Lõpuks, olles jõudnud Tartu maanteele, pakub GPS sihtpunkti jõudmise ajaks 9.35. Kõigest sellest saab välja tuua juhtimistegevuse kolmanda õppetunni. Kui sul on õigetel andmetel baseeruv analüüs ja sellest tulenev prognoos, kaob ära üks osa närveerimist põhjustavaid tegureid ja meie ettevõtmised ei ole nii stressirohked.
Varahommikune tee on autosid täis ja kuskil Kose ja Mäo vahel jääb ette vanapapi, kes on suutnud oma Ford Sierrast välja pressida lausa 80 km tunnis. Möödasõit on võimatu, sest vastu tulev autodevool on pidev. Hakkab juba veidi närvi ajama ja teeks õige möödasõidu. Seda vaatamata sellele, et nähtavus on kehv ja autosid tuleb ja tuleb vastu. Pilk GPSile aga ütleb, et terve selle aja jooksul, mille ma olen läbinud 80kilomeetrise tunnikiirusega, on päralejõudmise ajale lisandunud ainult 2 minutit. Otsus mööda sõita lükkub edasi paremat hetke ootama. Pole mõtet ennast ja teisi ohtu seada, sest prognoositav kohalejõudmise aeg on ju 9.37 ning mul on seega veel piisav ajavaru. GPSi neljas õppetund ütleb, et kui sul on ettevõtet juhtides usaldatav prognoos, jäävad nii mõnedki rumalad otsused tegemata.
Edasi kulgeb sõit sujuvalt, kuid pärast Puurmani silla ületamist hakkab vaevama janu. Kas mul on aega Kärevere teemajast läbi astuda, et osta üks pudel keelekastet? Probleem laheneb kohe, sest GPS näitab endiselt kohalejõudmise ajaks 9.37. Järelikult on ajavaru piisav ja ma saan endale lubada seda, et teen lühikese peatuse. Viies õppetund, mille GPS andis, seisneb selles, et adekvaatse analüüsi ja prognoosi korral teeme me kiiremaid otsuseid ja me oleme oma tegutsemises vabamad.
Pärast peatust lubab GPS mulle seda, et olen kohal kell 9.42. Autoga jõuan parklasse siiski 9.45, sest Tartus tuli ka valgusfooride taga seista ja sealt korjasin ma teekonna kestusele juurde 3 lisaminutit. Nõupidamise alguseni on jäänud 15 minutit, mis kuluvad selleks, et arvuti nõupidamiste ruumis lahti harutada, tualetti külastada ja hommikul saabunud e-post üle vaadata. Rahulikult ja rahulolevana võib alustada nõupidamist.
Koju tagasi jõudes aga ootab ees veel üks õppetund ja see on seotud ökonoomsusega. Erinevalt varasematest sõitudest näitab minu auto väiksemat keskmist kütusekulu kui varem ja seda lausa 0,7 liitrit saja kilomeetri kohta. Seega hoidsin edasi-tagasi sõiduga kokku praeguse bensiinihinna juures umbes 37 krooni. Seda ei ole just palju, aga kui mu aastane läbisõit on 50 000 km, siis on summa siiski märkimisväärne. Väiksema kütusekulu põhjuseks oli kindlasti see, et ma sõitsin kogu tee veidi aeglasemas tempos, ei tõmmelnud äkksööste tehes jms. Seega oli GPS veel andnud ühe õppetunni, mis seisneb selles, et kui sul on analüüs ja õige prognoos, siis on sul võimalik toimida kuluefektiivsemalt.
Kuidas aga jõuda õigete analüüside ja prognoosideni, et juhtida ettevõtet nagu GPSiga varustatud autot, selle üle tasuks igal juhil põhjalikult mõelda.
Artikkel on kirjutatud portaali wwww.juhtimine.ee tellimusel.
