Projekti kriisiks nimetatakse sellist situatsiooni, kus projekti edenemine on blokeeritud või tugevalt takistatud ning projekti eesmärgi või eesmärkide saavutamine on ohustatud.
Kõrvalekalded plaanist ei ole veel kriis. Kui näiteks mingi tootmisliini tööd juhtiv arvuti tarnitakse liiga hilja on projektijuhil veel päris hulga võimalusi kriisi vältida. Ta võib:
tarnijaga kohtuda ja selgitada talle neljasilmavestluses projekti tähtsust enda ettevõttele ja mõlema ettevõtte tulevasele koostööle.
rõhuda tarnelepingus ette nähtud trahvidele.
pöörduda alternatiivse tarnija poole, kes on välja valitud juba projekti kavandades jms.
Kriisiga on projektis tegemist aga siis, kui kõrvalekalded on sellised, et neid ei ole võimalik kõrvaldada olemasolevate vahendite ja ressurssidega ning sellega kaasnevad ebasoovitavad majanduslikud või mainekujunduslikud tagajärjed. Eelpooltoodud näite korral oleks tegemist kriisiga, kui puuduvale arvutile ei ole alternatiivi ja tarnijat ei ole võimalik läbirääkimiste või trahvidega veenda.
Projekti kriisid ei tekki alati läbi objektiivselt mõõdetavate kõrvalekallete. Kui näiteks projektis osalevad inimesed enam ei usu projekti võib see projektis täpselt samamoodi kriisisituatsiooni esile kutsuda. Näiteks: vigase kommunikatsiooni tõttu on kliendis tekkinud (subjektiivne) tunne, et projekti meeskond ei ole võimeline projekti edukalt lõpetama. Sellest tulenevalt katkestab ta lepingu ja ei finantseeri seda projekti enam. See võib juhtuda vaatamata sellele, et projekt on ajaliselt, tulemuslikult ja kvalitatiivselt igati etteantud raamides.