Surnud hobuse elluäratamiseks viiakse ellu järgmised tegevused:
1. Ostetakse kõvem piits.
2. Öeldakse: Me oleme kogu aeg tegelikult surnud hobusega ratsutanud.
3. Moodustatakse komisjon surnud hobuse igakülgseks uurimiseks.
4. Tehakse ärivisiite välismaale, et välja selgitada, kuidas nemad surnud hobusega ratsutavad.
5. Vahetatakse ratsanikku.
6. Moodustatakse meeskond surnud hobuse elustamiseks.
7. Olukorra stabiliseerimiseks tapetakse maha veel elavad hobused.
8. Korraldatakse treeningkursused ratsutamisoskuse parandamiseks.
9. Tehakse avaldus, milles öeldakse, et hobune polegi surnud.
10. Otsitakse mõni lihtsameelne ja pannakse ta surnud hobusega ratsutama.
11. Kiiruse suurendamiseks rakendatakse kokku mitu surnud hobust.
12. Öeldakse: “Ükski hobune ei ole nii surnud, et temaga üldse ratsutada ei saaks.”
13. Hobuse tootlikkuse suurendamiseks luuakse lisafond.
14. Kindlustatakse hobune kiiresti surmajuhtumi vastu.
15. Korraldatakse avaliku arvamuse küsitlus, et teada saada kas inimesed teavad hobuse surmast.
16. Kuulutatakse välja avalik konkurss, et leida keegi, kes suudaks surnud hobusel kõige odavamalt ratsutada.
17. Ostetakse välismaalt vahend, mis surnud hobuse kiiremini jooksma paneks.
18. Tehakse avaldus, et surnud hobune on kiirem ja odavam kui elus hobune.
19. Kutsutakse kokku ümarlauanõupidamine, et leida surnud hobusele rakendusvõimalusi.
20. Tellitakse välismaalt eksperthinnang, et teada saada, miks hobune suri.
21. Otsitakse teine surnud hobune ja loodetakse, et nende ühinemisel moodustub elus hobune.
22. Surnud hobune balsameeritakse ja teda säilitatakse igavesti kui negatiivset näidet.
Eelpooltoodud pilt on vägagi sarnane mõningates ettevõtetes elluviidavatele arendusprojektidele.
